Your Browser's Homepage

Your Browser's Homepage

liikumisest: Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumis...

liikumisest: Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumis...: " Märgime veel, et afiinne geomeetria sisaldab ruumi (En) eukleidilise geomeetria ja ruumi (1En) pseudoeukleidilise geomeetria ühisos...

Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumise kirjeldamisel.

" Märgime veel, et afiinne geomeetria sisaldab ruumi (En) eukleidilise geomeetria ja ruumi (1En) pseudoeukleidilise geomeetria ühisosa. Just see võimaldaski pseudoeukleidilise ruumi teatavaid vahekordi tõlgendada eukleidilise ruumi geomeetria termineis, sest kasutusel oli tegelikult mõlema ruumi geomeetria ühine osa - afiinne geomeetria." Ü. Lumiste "Diferentsiaalgeomeetria", Tallinn, Valgus, 1987. lk.47. Osundan veel sama lehekülje lõiku, mis kategoriseerib rühma-tehted bijektsioonidega, püüdmatagi lahtiseletada nende tehete olemust: Et ruumi (En) isomeetria (10.6) korral A on ortogonaalmaatriks ja seega /A/ = (+,-)1, siis iga isomeetria on ühtlasi ekviafiinne teisendus. Seejuures kõik isomeetriad moodustavad rühma. See järeldub otseselt isomeetria definitsioonist, sest kui ruumi (En) kaks bijektsiooni iseendale säilitavad kaugused, siis teeb seda lka nende korrutis ja kummagi bijektsiooni pöördkujutus. Sama järelduis tuleneb ka asjaolust, et ortogonaalmaatriksid moodustavad korrutamise suhtes rühma ([1], lk.441). Loodan, et eelnevaga sai rahuldatud "viitajate" (minule sisuliste vastuste asemel kirjandusele viitajad) nõue: kompetentse sõnavara kasutamiseks - "Minu teisenduste rakendamisel" (Kordan ikka ja jälle: Galilei teisenduste ruumilisel kujutusel! Erirelatiivsusteooria mõttelisel arendusel, või siis lahtiseletamisel, "hüpatakse üle" - elementaarseist teisenduste rakendusist, lugedes need justkui enesestmõistetavalt "bijektsioonidesse sissekirjutatuiks"?! Nii se ei tohiks olla! Eristame "need tehted", saades võimaluse nende tehete olemuse seletamiseks: 1. Galilei teisendus, sihil x (kiiruse v sihil): x`= x - vt; ... ...(1) 2. Galilei teisendusfunktsioon aegruumis R(ct): f(ct) = ct(1 - v/c); ... ...(2) 3. Galilei teisenduse pöördfunktsioon aegruumis R(ct): g(ct) = ct/(1 - v/c); ... ... (3) 4. Bijektsiuoonide, kui teisendusfunktsiooni ja pöördfunktsiooni järjestrakendamisel mõõdetav "sündmuste intervallide jäävus - ja nende sündmuste geomeetria": f(E) = F; f(g(F)) = F; f(g(f(ct))) = f(ct); ... (4) 5. Erinevate relatiivsete kiiruste liitmine "mõõdetuna kiiremalt kehalt" ja "mõõdetuna Absoluutselt Vaatlejalt - füüsikalaboratooriumis, valguse aegruumis R(ct)": 5.1. ut/(1 - (v/u)cosa); vt/(1 - (v/u)cosa); (ut - vt)/(1 - (v/u)cosa);... ... (5) {(utcosa - vt)/(1 - (v/u)cosa); k ut sina/(1 - (v/u)cosa);}... ... (6) 5.2. Aberratsiooninurga (a`) kaudu cos(a`) = (cosa - v/c)/(1 - (v/c)cosa); ... ... (7) sin(a`) = k sina/(1 - (v/c)cosa);... ... (8) Vastavalt niisiis signaaliga (ct) mõõdistades: ct = {ctcos(a`); ctsin(a`)}... ... (9) Seostest (1) - (9) on näha, et isomorfismid f(ct) [ka: f(ut)] ja g(ct) moodustavad teisenduste rühma.

liikumisest: liikumisest

liikumisest: liikumisest: Liikumatus on näiline. Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.  Kas...

Ilmaruumi Moderaator

Ruumi eelorientatsioon ja korrektuur Vaatleme mingit Signaali, kiirusel C > c, mis on kiirem valguse kiirusest (mis meile antud, olgu me siis tähed või olendid, monaadidena). Kuidas levib selline Signaal? f(Ct) = Ct(1 - (c/C)cosa); Võib vaadelda siinjuures (efemeerse nn. Tšerenkov-Tamme sekundaarse kiirgusena) "sündmuste geomeetriat": g(Ct) = Ct/(1 - (c/C)cosa); ja g(ct) = ct/(1 - (c/C)cosa); millest g[f(Ct)] = [Ct - (ct)cosa]/(1 - (c/C)cosa); Hulgateoreetilises kirjapildis: f(E) = F; kriteeriumina: f(g(F)) = F.

liikumisest:

liikumisest:

Sekeldaja ajaveeb: Propaganda teaduse r�s

Sekeldaja ajaveeb: Propaganda teaduse r�s

Olen vana ja väsinud mees.
Mäletan kuis Naan narritas pölastavalt nii eestlasi kui lätlasi; mäletan Endel Lippmaagi autoriteetset esinemist Rakveres, EKP viimasel(?) kongressil, mil partei otsustas kindral Kalugini korraldusel ühehäälselt nö. pöranda alla minna, jättes legaalse rakukese nn. Tööpartei nime alla. Partei-rahadest ma ei kuulnud midagi, kuid teatud möjuagendid peavad ju ikkagi ka pöranda-alusel parteil olema. Ja nüüd ma ei teagi: KP on kuritegelik, kuid samas lubatud vöi?

Midagi populaarset teadusest (100-aastatagusest) on mul siin kuskil:
http://tonueevere.wordpress.com/wp-admin/post-new.php
Kuid ega see kedagi huvitagi. Ajavad ikka naanilikku plära erirelatiivsusteooriast ja selle heuristikast, geniaalsed näod peas.
Minu post:
tonueevere.137@gmail.com