liikumisest

Liikumatus on näiline.
Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.
 Kas on vöimalik anda liikumises Valiku aksioom, et kehtiks Hulgateoreetiline emissioon ka fuusikas?
 On, kui fikseerime 1 keha V, millele "paigutame" Vaatleja: samastamata Teda iseendaga, peame Eeldama vaatlejal signaali (kindla kiirusega liikuva teabe) saatmis-vastuvötu/vöimet.
Olgu Vaatleja jaoks teine keha K, kaugusel ct , mingil ajahetkel. Näitame, et teise keha (vöi vaatleja enda) liikumisel  mingil kiirusel v - kehtivad nn. LAIENDATUD GALILEI-NEWTONI LIIKUMISTEISENDUSED:
VK = ct; f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa), milles a on raadiusvektori r=VK ja kiirusvektori v vaheline nurk.
Mistahes kiiruse v sihil saab paigaloleva  ja liikuva keha trajektoori paigutada uhele tasapinnale, nii et sellist relatiivset liikumist saab vaadelda Cartesiuse risttasandil xy.
On kerge näha, et funktsioon f avaldub koordinaatides:
x = ctcosa; f(x) = ctcosa - vt; f(y) = ctsina(1 - vv/cc)1/2(ruutjuur!); f(r) = ct - vtcosa.
y-kordajat vöib määratleda kui : f(y) = ctsina/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
Pöördteisendust 1/f tuleb möista kui: signaali kättesaamist liikuval objektil, v taustsusteemis. Vrdl. Acchilleust!