Sekeldaja ajaveeb: Propaganda teaduse r�s
Olen vana ja väsinud mees.
Mäletan kuis Naan narritas pölastavalt nii eestlasi kui lätlasi; mäletan Endel Lippmaagi autoriteetset esinemist Rakveres, EKP viimasel(?) kongressil, mil partei otsustas kindral Kalugini korraldusel ühehäälselt nö. pöranda alla minna, jättes legaalse rakukese nn. Tööpartei nime alla. Partei-rahadest ma ei kuulnud midagi, kuid teatud möjuagendid peavad ju ikkagi ka pöranda-alusel parteil olema. Ja nüüd ma ei teagi: KP on kuritegelik, kuid samas lubatud vöi?
Midagi populaarset teadusest (100-aastatagusest) on mul siin kuskil:
http://tonueevere.wordpress.com/wp-admin/post-new.php
Kuid ega see kedagi huvitagi. Ajavad ikka naanilikku plära erirelatiivsusteooriast ja selle heuristikast, geniaalsed näod peas.
Minu post:
tonueevere.137@gmail.com
12.29.2010
12.24.2010
12.23.2010
11.01.2010
liikumisest
Liikumine on pönev värk.
Selle vaatlemisel on aga kindlad reeglid.
1. Peab olemas olema liikumisvöimeline keha/objekt O, mingi hulga element.
2. Peab määratlema ruumi, milles selle kehaga seotud (näiteks liikumatult) elementide hulk asub. Kui leidub veel möni keha V, mis on selles ruumis liikumatu, saame rääkida nn. inertsiaalsusteemist X(OV), mis ruumina sisaldab nii X kui ka V, kuid ka mistahes vöimalikke teisi objekte selles ruumis, liikumatuid nii O kui V suhtes.
3. Peame määratlema Vaatleja, niikui fuusikalaboris on katsetaja: Vaatlejal peab olema Signaal - s.o. mingil kindlal kiirusel, mida Vaatleja saab ise mööta nn. "oma ruumiosas" (Vt. Newtoni "keha" möistet, mis on nö. punktmassid vöi siis "hölmavad kehad"!).
Selle vaatlemisel on aga kindlad reeglid.
1. Peab olemas olema liikumisvöimeline keha/objekt O, mingi hulga element.
2. Peab määratlema ruumi, milles selle kehaga seotud (näiteks liikumatult) elementide hulk asub. Kui leidub veel möni keha V, mis on selles ruumis liikumatu, saame rääkida nn. inertsiaalsusteemist X(OV), mis ruumina sisaldab nii X kui ka V, kuid ka mistahes vöimalikke teisi objekte selles ruumis, liikumatuid nii O kui V suhtes.
3. Peame määratlema Vaatleja, niikui fuusikalaboris on katsetaja: Vaatlejal peab olema Signaal - s.o. mingil kindlal kiirusel, mida Vaatleja saab ise mööta nn. "oma ruumiosas" (Vt. Newtoni "keha" möistet, mis on nö. punktmassid vöi siis "hölmavad kehad"!).
liikumisest
Liikumatus on näiline.
Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.
Kas on vöimalik anda liikumises Valiku aksioom, et kehtiks Hulgateoreetiline emissioon ka fuusikas?
On, kui fikseerime 1 keha V, millele "paigutame" Vaatleja: samastamata Teda iseendaga, peame Eeldama vaatlejal signaali (kindla kiirusega liikuva teabe) saatmis-vastuvötu/vöimet.
Olgu Vaatleja jaoks teine keha K, kaugusel ct , mingil ajahetkel. Näitame, et teise keha (vöi vaatleja enda) liikumisel mingil kiirusel v - kehtivad nn. LAIENDATUD GALILEI-NEWTONI LIIKUMISTEISENDUSED:
VK = ct; f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa), milles a on raadiusvektori r=VK ja kiirusvektori v vaheline nurk.
Mistahes kiiruse v sihil saab paigaloleva ja liikuva keha trajektoori paigutada uhele tasapinnale, nii et sellist relatiivset liikumist saab vaadelda Cartesiuse risttasandil xy.
On kerge näha, et funktsioon f avaldub koordinaatides:
x = ctcosa; f(x) = ctcosa - vt; f(y) = ctsina(1 - vv/cc)1/2(ruutjuur!); f(r) = ct - vtcosa.
y-kordajat vöib määratleda kui : f(y) = ctsina/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
Pöördteisendust 1/f tuleb möista kui: signaali kättesaamist liikuval objektil, v taustsusteemis. Vrdl. Acchilleust!
Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.
Kas on vöimalik anda liikumises Valiku aksioom, et kehtiks Hulgateoreetiline emissioon ka fuusikas?
On, kui fikseerime 1 keha V, millele "paigutame" Vaatleja: samastamata Teda iseendaga, peame Eeldama vaatlejal signaali (kindla kiirusega liikuva teabe) saatmis-vastuvötu/vöimet.
Olgu Vaatleja jaoks teine keha K, kaugusel ct , mingil ajahetkel. Näitame, et teise keha (vöi vaatleja enda) liikumisel mingil kiirusel v - kehtivad nn. LAIENDATUD GALILEI-NEWTONI LIIKUMISTEISENDUSED:
VK = ct; f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa), milles a on raadiusvektori r=VK ja kiirusvektori v vaheline nurk.
Mistahes kiiruse v sihil saab paigaloleva ja liikuva keha trajektoori paigutada uhele tasapinnale, nii et sellist relatiivset liikumist saab vaadelda Cartesiuse risttasandil xy.
On kerge näha, et funktsioon f avaldub koordinaatides:
x = ctcosa; f(x) = ctcosa - vt; f(y) = ctsina(1 - vv/cc)1/2(ruutjuur!); f(r) = ct - vtcosa.
y-kordajat vöib määratleda kui : f(y) = ctsina/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
Pöördteisendust 1/f tuleb möista kui: signaali kättesaamist liikuval objektil, v taustsusteemis. Vrdl. Acchilleust!
Tellimine:
Postitused (Atom)