12.23.2013

Liikumisseosed - funktsionaalsete vastavusseostena - algebralises arutluses.

Laskumata nn. Boole´i algebra tingimuslike kokkulepete lahtimõtestamisele, püüan näidata: Liikumisteisendused ("minu mudelis") saavad oma olemuse kätte esmastest määratlustest: relatiivne kiirus v; Signaali kiirus u; ning (vastava) Vaatleja poolt teostatavad "tehted liikumisfunktsioonidega" . Primaarsena tuleb vaadelda kiiruste v ja u "omavahelist seost": Relatiivses Aegruumi homoteetsusena (risti etteantud kiiruse v sihiga) kujul: y´= ky; milles k = (+,-)(1 - (v/u)^2)^(-1/2). Niipea kui selline seos kehtib (vähemalt) kahe elemendi vahel hulkades, on OLEMAS vastavad üldelemendid seostega f(ct) = ct(1 - (v/u)cosa) ja neid sisaldavate hulkade/Ruumide seos on kujul: f(E) = F; kusjuures hulgad E ja F asuvad omaendi aegruumides R(E) ja R(F). Milleks selline "ülekõnelemine"? Kuid selleks et rõhutada: Primaarsena määratletud relatiivsete ruumide/hulkade E ja F omavahelisi vahekordi (ja olemust!) - ei saa (enam) muuta - ka mitte nn. "pöördfunktsiooni rakendamisega - teisenenud ruumile/hulgale! Nii et kui me RAKENDAME f(g(F))) = F, siis ka "mistahes "vahepealne relatiivne" ruum "teisenduste bijektsioonides" - on risthomoteetne seosena y´= ky. Selline arutlus EI OLE enesestmõistetav "tavalises algebras", milles algebralised avaldised on "grupiliselt taandatavad-koondatavad" jne. OLULINE: funktsiooni f(ct) rakendamine MÄÄRAB kiirused v ja u ning nendevahelised seosed; pöördfunktsioon g(ct) määrab aga nii "esmase sündmuse - kui alghetke" ja "teisese sündmuse - kui lõpp(vaatlus)hetke" vahelise VAHEMAA Vaatleja taustsüsteemis; samas kui liitrakendus g(f(ct)) - määrab juba "sündmustevahelise intervalli pikkuse" - mistahes inertsiaalsüsteemis (nii algses kui ka relatiivses!). //Näide ehitustöölt. KUI sein on juba kord "viltu laotud" - ei "paranda" seda mitte mingi nihutamisega!?//

12.13.2013

Gravitatsioonist või "Vabaliikumise valikuist - Vaatleja olemasolul."

Ilmaruumi Mudeleid ei tohiks koostada füüsikud, kuitahes kompetentsed matemaatikas!? On (jällegi!) tõsi Hamilton Carteril (g+), milles ta esitas vajaduse "ülevaadata ligi 200 aasta-tagune formuleering "gravitatsioonist": kas siis JÕUNA või RUUMIKÕVERUSENA. Püüaksin (ekspromt) keeleliselt (eesti keelele omaselt, millel puudub "tuleviku-vorm grammatiliselt!)lahtimõtestada mõlemaid vaateid (et mitte öelda Ilmavaateid - kui omamoodi duaalselt vastandlikke). 1. Mingi keha inerts - see on selle ruumielemendi OLULISUS - kas siis "kogukeha liikumisenergiana" (potentsiaalse ja kineetilisega, "naabrite suhtes") või kui sel kehal puudub "iseseisev monaadsus" - siis koostisosade/monaadide hulgateoreetilise summana. Sellises kontekstis on igal (suuremal) kehal "omaenda valitud OLEK" - eraldi mis puudutab "Vaatlejana ruumimõõtmist (ruumis olevate, mingite seoste läbi olemasolevate)". Newton kasutas sõna "jõud" - määratledes seda oma III seadusega kui "vastastikust mõju". Eesti keeles (väga sageli Piiblis!) on "ebavõrdsete mõjude" kohta esitatud iidne sõna: "VÄGI". Tõepoolest: Kuigi me sooviksime (see on nii inimlik!) käsitleda "Olemasolevat Universumit" - Looduna Isiksuse poolt, puudub sellisel mõistel Loodusteaduses otstarbekus. Seevastu näiteks akad. Vernadski rühma poolt esitatud "Avatud Isearenevate Süsteemide Teooria" vastab ammendavalt: "Üleüldises entroopilises Maailmas, lõputus ruumis ja ajas - tekivad paratamatusega iseeneslikult "negentroopsed keskmed" (olgu siis Päikesed, Galaktikate keskmed jne.) - mis omakorda "ORIENTEERIVAD RUUMI" - ja (taas)algab "ARENG": aegruumiliselt sissekodeeritud arengusuund (näiteks "parem-vasak"). 2. "VÄELISE VAATLEJA" (eelnevast) olemasolu ei saa aga rakendada LOrentz-teisendustes, millega on pandud "keeld" informatsioonilevikule, kiiremini kui valgus. Kas ja milleks aga tekkis selline Postulaat: Valguse kiiruse c, kui Signaali,absoluutsusest - igas inertsiaalsüsteemis eraldi vaadelduna? Vastus on ilmne: Lorentz-teisendused muutuksid imaginaarseiks - ja mõni (kestahes, nii nagu näiteks MINA!) viks väia, et mistahes meile etteantud kiirused - on absoluutsed - seega on absoluutne ka Ruumi-mõõtev Signaal!

7.04.2013

liikumisest: Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumis...

liikumisest: Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumis...: " Märgime veel, et afiinne geomeetria sisaldab ruumi (En) eukleidilise geomeetria ja ruumi (1En) pseudoeukleidilise geomeetria ühisos...

7.03.2013

Afiinse geomeetria piisavusest relatiivse liikumise kirjeldamisel.

" Märgime veel, et afiinne geomeetria sisaldab ruumi (En) eukleidilise geomeetria ja ruumi (1En) pseudoeukleidilise geomeetria ühisosa. Just see võimaldaski pseudoeukleidilise ruumi teatavaid vahekordi tõlgendada eukleidilise ruumi geomeetria termineis, sest kasutusel oli tegelikult mõlema ruumi geomeetria ühine osa - afiinne geomeetria." Ü. Lumiste "Diferentsiaalgeomeetria", Tallinn, Valgus, 1987. lk.47. Osundan veel sama lehekülje lõiku, mis kategoriseerib rühma-tehted bijektsioonidega, püüdmatagi lahtiseletada nende tehete olemust: Et ruumi (En) isomeetria (10.6) korral A on ortogonaalmaatriks ja seega /A/ = (+,-)1, siis iga isomeetria on ühtlasi ekviafiinne teisendus. Seejuures kõik isomeetriad moodustavad rühma. See järeldub otseselt isomeetria definitsioonist, sest kui ruumi (En) kaks bijektsiooni iseendale säilitavad kaugused, siis teeb seda lka nende korrutis ja kummagi bijektsiooni pöördkujutus. Sama järelduis tuleneb ka asjaolust, et ortogonaalmaatriksid moodustavad korrutamise suhtes rühma ([1], lk.441). Loodan, et eelnevaga sai rahuldatud "viitajate" (minule sisuliste vastuste asemel kirjandusele viitajad) nõue: kompetentse sõnavara kasutamiseks - "Minu teisenduste rakendamisel" (Kordan ikka ja jälle: Galilei teisenduste ruumilisel kujutusel! Erirelatiivsusteooria mõttelisel arendusel, või siis lahtiseletamisel, "hüpatakse üle" - elementaarseist teisenduste rakendusist, lugedes need justkui enesestmõistetavalt "bijektsioonidesse sissekirjutatuiks"?! Nii se ei tohiks olla! Eristame "need tehted", saades võimaluse nende tehete olemuse seletamiseks: 1. Galilei teisendus, sihil x (kiiruse v sihil): x`= x - vt; ... ...(1) 2. Galilei teisendusfunktsioon aegruumis R(ct): f(ct) = ct(1 - v/c); ... ...(2) 3. Galilei teisenduse pöördfunktsioon aegruumis R(ct): g(ct) = ct/(1 - v/c); ... ... (3) 4. Bijektsiuoonide, kui teisendusfunktsiooni ja pöördfunktsiooni järjestrakendamisel mõõdetav "sündmuste intervallide jäävus - ja nende sündmuste geomeetria": f(E) = F; f(g(F)) = F; f(g(f(ct))) = f(ct); ... (4) 5. Erinevate relatiivsete kiiruste liitmine "mõõdetuna kiiremalt kehalt" ja "mõõdetuna Absoluutselt Vaatlejalt - füüsikalaboratooriumis, valguse aegruumis R(ct)": 5.1. ut/(1 - (v/u)cosa); vt/(1 - (v/u)cosa); (ut - vt)/(1 - (v/u)cosa);... ... (5) {(utcosa - vt)/(1 - (v/u)cosa); k ut sina/(1 - (v/u)cosa);}... ... (6) 5.2. Aberratsiooninurga (a`) kaudu cos(a`) = (cosa - v/c)/(1 - (v/c)cosa); ... ... (7) sin(a`) = k sina/(1 - (v/c)cosa);... ... (8) Vastavalt niisiis signaaliga (ct) mõõdistades: ct = {ctcos(a`); ctsin(a`)}... ... (9) Seostest (1) - (9) on näha, et isomorfismid f(ct) [ka: f(ut)] ja g(ct) moodustavad teisenduste rühma.

6.20.2013

liikumisest: liikumisest

liikumisest: liikumisest: Liikumatus on näiline. Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.  Kas...

6.02.2013

Ilmaruumi Moderaator

Ruumi eelorientatsioon ja korrektuur Vaatleme mingit Signaali, kiirusel C > c, mis on kiirem valguse kiirusest (mis meile antud, olgu me siis tähed või olendid, monaadidena). Kuidas levib selline Signaal? f(Ct) = Ct(1 - (c/C)cosa); Võib vaadelda siinjuures (efemeerse nn. Tšerenkov-Tamme sekundaarse kiirgusena) "sündmuste geomeetriat": g(Ct) = Ct/(1 - (c/C)cosa); ja g(ct) = ct/(1 - (c/C)cosa); millest g[f(Ct)] = [Ct - (ct)cosa]/(1 - (c/C)cosa); Hulgateoreetilises kirjapildis: f(E) = F; kriteeriumina: f(g(F)) = F.

liikumisest:

liikumisest: