Liikumine on pönev värk.
Selle vaatlemisel on aga kindlad reeglid.
1. Peab olemas olema liikumisvöimeline keha/objekt O, mingi hulga element.
2. Peab määratlema ruumi, milles selle kehaga seotud (näiteks liikumatult) elementide hulk asub. Kui leidub veel möni keha V, mis on selles ruumis liikumatu, saame rääkida nn. inertsiaalsusteemist X(OV), mis ruumina sisaldab nii X kui ka V, kuid ka mistahes vöimalikke teisi objekte selles ruumis, liikumatuid nii O kui V suhtes.
3. Peame määratlema Vaatleja, niikui fuusikalaboris on katsetaja: Vaatlejal peab olema Signaal - s.o. mingil kindlal kiirusel, mida Vaatleja saab ise mööta nn. "oma ruumiosas" (Vt. Newtoni "keha" möistet, mis on nö. punktmassid vöi siis "hölmavad kehad"!).
11.01.2010
liikumisest
Liikumatus on näiline.
Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.
Kas on vöimalik anda liikumises Valiku aksioom, et kehtiks Hulgateoreetiline emissioon ka fuusikas?
On, kui fikseerime 1 keha V, millele "paigutame" Vaatleja: samastamata Teda iseendaga, peame Eeldama vaatlejal signaali (kindla kiirusega liikuva teabe) saatmis-vastuvötu/vöimet.
Olgu Vaatleja jaoks teine keha K, kaugusel ct , mingil ajahetkel. Näitame, et teise keha (vöi vaatleja enda) liikumisel mingil kiirusel v - kehtivad nn. LAIENDATUD GALILEI-NEWTONI LIIKUMISTEISENDUSED:
VK = ct; f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa), milles a on raadiusvektori r=VK ja kiirusvektori v vaheline nurk.
Mistahes kiiruse v sihil saab paigaloleva ja liikuva keha trajektoori paigutada uhele tasapinnale, nii et sellist relatiivset liikumist saab vaadelda Cartesiuse risttasandil xy.
On kerge näha, et funktsioon f avaldub koordinaatides:
x = ctcosa; f(x) = ctcosa - vt; f(y) = ctsina(1 - vv/cc)1/2(ruutjuur!); f(r) = ct - vtcosa.
y-kordajat vöib määratleda kui : f(y) = ctsina/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
Pöördteisendust 1/f tuleb möista kui: signaali kättesaamist liikuval objektil, v taustsusteemis. Vrdl. Acchilleust!
Ainult köledalt tuhjad einsteinlikud inertsiaalsusteemid oskavad vaatleja suhtes paigal pusida, kui viitsivad.
Kas on vöimalik anda liikumises Valiku aksioom, et kehtiks Hulgateoreetiline emissioon ka fuusikas?
On, kui fikseerime 1 keha V, millele "paigutame" Vaatleja: samastamata Teda iseendaga, peame Eeldama vaatlejal signaali (kindla kiirusega liikuva teabe) saatmis-vastuvötu/vöimet.
Olgu Vaatleja jaoks teine keha K, kaugusel ct , mingil ajahetkel. Näitame, et teise keha (vöi vaatleja enda) liikumisel mingil kiirusel v - kehtivad nn. LAIENDATUD GALILEI-NEWTONI LIIKUMISTEISENDUSED:
VK = ct; f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa), milles a on raadiusvektori r=VK ja kiirusvektori v vaheline nurk.
Mistahes kiiruse v sihil saab paigaloleva ja liikuva keha trajektoori paigutada uhele tasapinnale, nii et sellist relatiivset liikumist saab vaadelda Cartesiuse risttasandil xy.
On kerge näha, et funktsioon f avaldub koordinaatides:
x = ctcosa; f(x) = ctcosa - vt; f(y) = ctsina(1 - vv/cc)1/2(ruutjuur!); f(r) = ct - vtcosa.
y-kordajat vöib määratleda kui : f(y) = ctsina/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
Pöördteisendust 1/f tuleb möista kui: signaali kättesaamist liikuval objektil, v taustsusteemis. Vrdl. Acchilleust!
Tellimine:
Postitused (Atom)