Liikumisseosed - funktsionaalsete vastavusseostena - algebralises arutluses.

Laskumata nn. Boole´i algebra tingimuslike kokkulepete lahtimõtestamisele, püüan näidata: Liikumisteisendused ("minu mudelis") saavad oma olemuse kätte esmastest määratlustest: relatiivne kiirus v; Signaali kiirus u; ning (vastava) Vaatleja poolt teostatavad "tehted liikumisfunktsioonidega" . Primaarsena tuleb vaadelda kiiruste v ja u "omavahelist seost": Relatiivses Aegruumi homoteetsusena (risti etteantud kiiruse v sihiga) kujul: y´= ky; milles k = (+,-)(1 - (v/u)^2)^(-1/2). Niipea kui selline seos kehtib (vähemalt) kahe elemendi vahel hulkades, on OLEMAS vastavad üldelemendid seostega f(ct) = ct(1 - (v/u)cosa) ja neid sisaldavate hulkade/Ruumide seos on kujul: f(E) = F; kusjuures hulgad E ja F asuvad omaendi aegruumides R(E) ja R(F). Milleks selline "ülekõnelemine"? Kuid selleks et rõhutada: Primaarsena määratletud relatiivsete ruumide/hulkade E ja F omavahelisi vahekordi (ja olemust!) - ei saa (enam) muuta - ka mitte nn. "pöördfunktsiooni rakendamisega - teisenenud ruumile/hulgale! Nii et kui me RAKENDAME f(g(F))) = F, siis ka "mistahes "vahepealne relatiivne" ruum "teisenduste bijektsioonides" - on risthomoteetne seosena y´= ky. Selline arutlus EI OLE enesestmõistetav "tavalises algebras", milles algebralised avaldised on "grupiliselt taandatavad-koondatavad" jne. OLULINE: funktsiooni f(ct) rakendamine MÄÄRAB kiirused v ja u ning nendevahelised seosed; pöördfunktsioon g(ct) määrab aga nii "esmase sündmuse - kui alghetke" ja "teisese sündmuse - kui lõpp(vaatlus)hetke" vahelise VAHEMAA Vaatleja taustsüsteemis; samas kui liitrakendus g(f(ct)) - määrab juba "sündmustevahelise intervalli pikkuse" - mistahes inertsiaalsüsteemis (nii algses kui ka relatiivses!). //Näide ehitustöölt. KUI sein on juba kord "viltu laotud" - ei "paranda" seda mitte mingi nihutamisega!?//

Gravitatsioonist või "Vabaliikumise valikuist - Vaatleja olemasolul."

Ilmaruumi Mudeleid ei tohiks koostada füüsikud, kuitahes kompetentsed matemaatikas!? On (jällegi!) tõsi Hamilton Carteril (g+), milles ta esitas vajaduse "ülevaadata ligi 200 aasta-tagune formuleering "gravitatsioonist": kas siis JÕUNA või RUUMIKÕVERUSENA. Püüaksin (ekspromt) keeleliselt (eesti keelele omaselt, millel puudub "tuleviku-vorm grammatiliselt!)lahtimõtestada mõlemaid vaateid (et mitte öelda Ilmavaateid - kui omamoodi duaalselt vastandlikke). 1. Mingi keha inerts - see on selle ruumielemendi OLULISUS - kas siis "kogukeha liikumisenergiana" (potentsiaalse ja kineetilisega, "naabrite suhtes") või kui sel kehal puudub "iseseisev monaadsus" - siis koostisosade/monaadide hulgateoreetilise summana. Sellises kontekstis on igal (suuremal) kehal "omaenda valitud OLEK" - eraldi mis puudutab "Vaatlejana ruumimõõtmist (ruumis olevate, mingite seoste läbi olemasolevate)". Newton kasutas sõna "jõud" - määratledes seda oma III seadusega kui "vastastikust mõju". Eesti keeles (väga sageli Piiblis!) on "ebavõrdsete mõjude" kohta esitatud iidne sõna: "VÄGI". Tõepoolest: Kuigi me sooviksime (see on nii inimlik!) käsitleda "Olemasolevat Universumit" - Looduna Isiksuse poolt, puudub sellisel mõistel Loodusteaduses otstarbekus. Seevastu näiteks akad. Vernadski rühma poolt esitatud "Avatud Isearenevate Süsteemide Teooria" vastab ammendavalt: "Üleüldises entroopilises Maailmas, lõputus ruumis ja ajas - tekivad paratamatusega iseeneslikult "negentroopsed keskmed" (olgu siis Päikesed, Galaktikate keskmed jne.) - mis omakorda "ORIENTEERIVAD RUUMI" - ja (taas)algab "ARENG": aegruumiliselt sissekodeeritud arengusuund (näiteks "parem-vasak"). 2. "VÄELISE VAATLEJA" (eelnevast) olemasolu ei saa aga rakendada LOrentz-teisendustes, millega on pandud "keeld" informatsioonilevikule, kiiremini kui valgus. Kas ja milleks aga tekkis selline Postulaat: Valguse kiiruse c, kui Signaali,absoluutsusest - igas inertsiaalsüsteemis eraldi vaadelduna? Vastus on ilmne: Lorentz-teisendused muutuksid imaginaarseiks - ja mõni (kestahes, nii nagu näiteks MINA!) viks väia, et mistahes meile etteantud kiirused - on absoluutsed - seega on absoluutne ka Ruumi-mõõtev Signaal!