Aeglaste e diferents ja inegreerumine - tõenäosuses - seletus tõenäosuslainetena.

Osake/lainepakett duaalsuse efemeersusest. Olukord aastaks 1805 oli füüsikalises "liikumises" sedavõrd paradoksaalseks kujunenud, et lihtsalt pidi midagi kardinaalset "välja mõtlema". "Duaalsuse printsiibi omaksvõtt oli, nagu nüüd näha, ilmne viga Loodusteadlastel Lorentz' ja Poincare' oli väljatöötatud "Aeglaste elektronide kinemaatikateooria". See mõtestas lahti apoorilise dilemma: Miks ei ole mõõdistatav e liikumine nn. eetri suhtes, ka mitte nii suurtel kiirustel, nagu seda on Maa omaliikumine Päikesesüsteemis: "Elektron liigub täpselt niiviisi, et ei oleks täheldatavad tema liikumisest tekkida võivad efektid." Sellega: oleks pidanud, alusena, püüdma lahtiseletada nii aeglaste elektronide interferentsi ühe (väikese) augu läbimisel ning difraktsioonipildil - kahe lähestikuse ava (nn. difraktsioonivõre) läbimisel - ja tõenäosuslikul fotomeetrilisel kujutisel ekraanile. Nimelt SELLE katse seletus oleks pidanud juhtima tähelepanu faktile: sellal kui puudusid "kinemaatilised efektid" (aegruumi lineaarsetes mõõtmetes muutused) e kiiruse v sihis - jäeti vaatlemata selliste efektide v-ristsihiliste efektide olemus, mis olid mõõdetavad-seletatavad "tõenäosuslainete graafikaga". KUI oleks oldud valmis tunnistama e "trajektooride tõenäosust" - ei oleks pidanudki rääkima mingitest "lainepakettidest "in sich" - kuivõrd e-de "käitumise tõenäosuslikest Vaatlustest" ekraanil, e-osakestena. Alusetuks jäi fakt, et eksisteerib kiiruse v Doppleri ristefekt, mis seejuures, kiiruste relativistlikus lähenemises signaali kiirusele c" - annabki ju e trajektooride "üksikute e-de määramatuse-printsiibi" kui ka kogumis: nende "vaatluse tõenäosuslikkuse-pildi", ekraanil. KUI me vaatleme (mõttelist) mudelit elektronist, kui "umbmäärase asukohaga - sellisega et kogumis oleks see määratud diferentsiaali- või interferentsipildiga" - saaksime keelelis-intuitiivse seletuse: "e liigub täpselt sedaviisi, et - esialgne - "paketilaiune määramatus" väheneks - kuni "viimase elektroni üpris täpse asukohahna ekraanil (suure tõenäosusliku jõuna)". Ainult e trajektoori v-ristsihilise trajektoori tõenäosuslikkusega saab lahtimõtestada neid "valguse kiiruse c mõõdistamisete võimatust, eetri suhtes." Samas: Hubble'i punanihke lahtimõtestamine kui Doppleri ristefekt - ainumäärava mõõtmis-altina - alates teatud "kaugustest-nurkadest-kiirustest" - on ju samuti lahtiseletatav: "Meie kasutuses oleva mõõtevahendi (signaali c) ettemääratusega. Nii kiirus v kui ka signaali kiirused u - on meile etteantud - niikui kõik matemaatilised suurused, mis on meile antud ning millega me ei oska ega tahagi midagiu ette võtta.